Globaalne küla võitleb elu eest

Avaldatud 29.07.2021 portaalis err.ee: https://www.err.ee/1608291831/eero-raun-globaalne-kula-voitleb-elu-eest

Eesti ja muugi Euroopa majanduse edaspidine toimimissuutlikkus on olulisel määral tarneahela keskne. Ettevõtete murekoormat kasvatavad materjalide defitsiidist ja tootmisraskustest tulenev hinnatõus, tellimuste edasilükkumine ja tööjõukulude kasv.

Maailmas on kaubad ja inimesed taas liikuma ja ekspordikäibed kasvama hakanud. Sel suvel on toimunud veel palju kontaktüritusi online’is, kuid septembrist loodetakse taastada on-site kokkusaamised. Sügisel toimuvad taas kinnisvaramess MIPIM Cannes’is, toidu- ja joogimess Anuga Kölnis jpt juhtivad rahvusvahelised messid. Keskne roll on 1. oktoobril avaneval Dubai EXPO’l, et näha, kuidas sündmuskorralduse maailm on kohanenud pandeemiaga seonduvate muutustega ning millised võiksid olla uued trendid ja edasiviivad ideed edaspidiseks.

Tõsi, see kõik on kavandatud lootuses, et vaktsineerituse kasv võimaldab reisimist ja äritegemist avatuna hoida. Selge on, et valitsused ei kiirusta seekord enam nii kergelt lockdown’e rakendama, sest kokku on kuivanud nii ettevõtete kui keskvalitsuste reservid raskete aegade üleelamiseks. Seepärast jälgitakse pingsalt, kuidas muutub olukord piiranguid leevendanud Suurbritannias. Kindlasti mõjutavad laiemat üldpilti pärast 26. septembril toimuvaid Bundestagi valimisi ametisse astuva uue Saksa valitsuse seisukohad. Juhul, kui alanud uues koroonalaines hakkab koos haigestumiste kasvuga ikkagi kasvama ka surmade arv, pole uutest piirangutest pääsu.

Majandus regionaliseerub

Saab ennustada, et maha on jahtunud maailma kui globaalse küla kontseptsiooniga kaasnev eufooria. Nüüd jälgitakse riigi ja regiooni põhiselt, et oleksime hoolikalt kaitstud – nii tööstusomandi kui ka tervishoiu mõttes. Järjest olulisemaks muutub seejuures sarnasus ärikultuuris ja väärtushinnangutes.

Küberturvalisus on igapäevane peavooluteema, majanduselu muutub regioonipõhiseks. USA on president Joe Bideni eestvõttel taas avatuma kuvandiga, ent kasvav geopoliitiline rivaliteet USA ja Hiina vahel pingestab ka väliskaubandust. Kuna konteinervedu Hiinaga on järsult kallinenud ja tootmist tuuakse Euroopasse tagasi, hakkab Hiina meile taas kaugemaks jääma.

Euroopa strateegiline autonoomia on saanud järjest veenvama tähenduse ka tööstuspoliitikas ja konkurentsivõime kasvatamisel. Väljendid nagu "digitaalne suveräänsus" ja "investeeringute kaitse" näitavad, et kapitali omaniku päritolu peetakse taas oluliseks. OECD egiidi all toimuvate ettevõtete globaalse maksustamise läbirääkimistega püüavad suurriigid kehtestada oma tulumaksu-alaseid mängureegleid rekordkasumitest teatavatele tehnoloogiahiidudele.

Messid otsivad ellujäämisstrateegiat

Messidelgi pole mõtet eeldada koroona-eelse olukorra täpset taastumist. Messikorraldajate vaheline pingeline konkurents sunnib täiendama ärimudeleid. Tarneraskused ja ehitussektori hinnatõus kimbutavad ka messikorraldajaid.

Saksamaa 30 messikeskuses toimus tänavu esimeses kvartalis ligi viiendik sealsetest vaktsineerimistest. Hübriidsündmustega püütakse teenida vahepeal tehtud investeeringutelt online-keskkondade arendamisele ja kaasata uusi sihtgruppe. Messikülaliste rahuldamata reisimishimu arvestades püütakse messidele lisada rohkem emotsioone ja infortainmenti. Jätkub võitlus klientide tähelepanu püüdmisel. Hoolikas eeltöö, initsiatiiv, eristumine ja oma lugu on jätkuvalt au sees.

Kindlasti tasub uuesti messidel käima hakates panustada turuseirele: mis, kes ja kuidas on varasemaga võrreldes muutunud. Ettevõtted, mis on keskendunud näiteks Skandinaavia ja Saksamaa turule võiksid jälgida, mida teevad meiega sarnase lähtepositsiooniga Läti ja Leedu ettevõtted. Ning vastupidi, millised ettevõtted Saksamaalt satuvad Balti turule esmalt näiteks Läti kaudu.

Eesti vajab tugevat tööstust

Eesti ja muugi Euroopa majanduse edaspidine toimimissuutlikkus on olulisel määral tarneahela keskne. Vaktsiinitarnete toppamisega üldtuntuks saanud defitsiidimured jätkuvad erinevates majandussektorites ilmselt üsna pikalt. Ettevõtete murekoormat kasvatavad materjalide defitsiidist ja tootmisraskustest tulenev hinnatõus, tellimuste edasilükkumine ja tööjõukulude kasv.

Ligi 60 protsenti Eesti kaupade ja teenuste ekspordist tuleb tegevusaladelt, mis sõltuvad eelkõige tarnijatest ning kus konkurentsisuutlikkuse määravad eeskätt tootmissisendite hind ja töökorralduse tõhusus.

Seega on meie huvi pääseda võimalikult lähedale rahvusvahelisi tarneahelaid dikteerivatele suurtele korporatsioonidele ja saada osa (kindlasti ka allhankijana) nende tootmislülide ümberpaigutamisest Euroopasse, seejuures võimalikult teadus- ja tehnoloogiamahukal kujul.

Kevadine Eesti ekspordiuuring (Ernst & Young, Policy Lab) soovitab valida viis kuni seitse potentsiaalset ekspordi läbilöögivaldkonda ning luua neile kümneaastase perspektiiviga võimekuse arendamise teekaardid.

Kindlasti tuleks sel puhul esile tõsta töötlevat tööstust, mille järjekindel arendamine aitab spillover-efektiga kaasa kogu majanduse arengule ning mis klapib hästi kokku ka digi- ja rohepöörde tähtsustamisega. Soome ja Iirimaa edulood näitavad, et ka piiratud tööjõuga väikeriigis võib tööstuse arendamine hästi õnnestuda. Eelduseks on muidugi arukad poliitilised otsused ja sektori koostöövõime kasv.