Euroraha õiglasemaks kasutamiseks tuleks Eesti jagada kaheks

30.07.2024

Avaldatud portaalis err.ee 30.07.2024: https://www.err.ee/1609410901/eero-raun-euroraha-oiglasemaks-kasutamiseks-tuleks-eesti-jagada-kaheks

Kui Eesti jagada euroraha õiglasemaks kasutamiseks kaheks, siis aitaks see Eestil tervikuna ühtlasemalt areneda ning looks võimalusi ettevõtluse tugevdamiseks ja tööhõive parandamiseks maapiirkondades, kirjutab Eero Raun.

Ettepanek uuele valitsusele: Eesti võiks Euroopa Liidu järgmisel rakendusperioodil 2028–2034 olla jaotatud kaheks piirkonnaks. Tinglikult võiks neid nimetada: Harjumaa (koos Tallinnaga ca 646 000 inimest) ja põlismaa (ülejäänud 14 maakonda, koos Tartuga ca 728 000 inimest).

Ametnike keeles tähendaks see, et statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuris (NUTS) kehtiks Eesti kohta kaks NUTS-2 piirkonda senise ühe asemel, kuna just selle taseme piirkonnad on määratud struktuurivahenditest rahasaamiseks. NUTS-3 piirkondi jääks ikka viis nagu seni.

Selline lahendus aitaks Eestil tervikuna ühtlasemalt areneda ning kasutada rohkem EL struktuurifondide ressursse ka pärast 2027. aastat. Ennekõike looks see täiendavaid võimalusi ettevõtluse tugevdamiseks ja tööhõive parandamiseks maapiirkondades, mis muidu jääks kasutamata. Otsused selleks on vaja teha nüüd, ette valmistades ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava järgmiseks perioodiks.

Üldjuhul on NUTS-2 piirkondades 0,8–3 miljonit elanikku, kuid sotsiaalmajanduslikel või kultuurilistel põhjustel on ka erandeid. Näiteks Austrias on üheksa liidumaad kõik eraldi NUTS-2 piirkonnad, neist viie rahvaarv on alla 0,8 miljoni. Sarnaseid väiksema rahvaarvuga NUTS-2 regioone leidub ka Rootsis, Taanis, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Järelikult oleks nii Euroopa Komisjon kui Eurostat valmis aktsepteerima kaht NUTS-2 piirkonda ka Eestis, kui ise seda oluliseks peame.

Vanamoodi enam ei või

Kui jätkata senist praktikat, mille kohaselt on Eesti üks piirkond, ulatub selle keskmine SKP üle 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest ning regionaalsed toetused rakenduvad alates 2028. aastast sootuks vähesemal määral kogu riigile. Pealinna ja kuldse ringi kõrgema heaolu tõttu jääks arenguvõimalusi vähemaks ka ülejäänud Eestil.

Tegelikult olemegi juba hiljaks jäänud. Eesti regionaalabi kaart fikseerib üheselt, et kuna Eesti SKP elaniku kohta kasvas võrdlusperioodil 2016–2018 üle 75 protsenti EL-27 keskmisest, siis ei peeta alates 1. jaanuarist 2022 Eestit enam A-piirkonnaks, vaid C-alaks, mistõttu muutus ka regionaalabi andmise kord. Euroopa Komisjon vaatab selle korra üle iga kuue aasta tagant ja kehtestab uued regionaalabi andmise suunised. Järgmine hetk selliseks ülevaatamiseks jääbki Eesti uue valitsusliidu tööaega.

Leedu on Eestist edukam

Praegu moodustab terve riik ühe NUTS-2 programmipiirkonna vaid mõnes väikeriigis, need on Eesti, Läti, Luksemburg, Küpros, Malta. Näiteks Leedus ja Sloveenias on kaks piirkonda juba praegusel rakendusperioodil (2021–2027) just samadel pragmaatilistel põhjustel. Leedut on meie juhtivad majandusanalüütikud korduvalt toonud Eestile eeskujuks, sest viimasel kümnel aastal on Leedu majandus Eestist kiiremini kasvanud, kusjuures vahe aina suureneb.

Ostujõuga korrigeeritud reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustas 2022. aastal Leedus 89 protsenti, Eestis 85 protsenti ja Lätis 73 protsenti EL-i keskmisest. Tegelik individuaalne tarbimine moodustas Leedus tänu madalamale hinnatasemele 94 protsenti EL-i keskmisest (Eestis 78 protsenti ja Lätis 76 protsenti). Kuid eraldi pealinnapiirkonna olemasolu võimaldab Leedu kümnest maakonnast üheksal juba praegu pretendeerida enamale eurorahale, kui saab Vilniuse piirkond.

Balti riikide "maavõistluses" EL-i fondide kasutamisel oli Leedu 2022. aasta seisuga suutnud Eestist kolm korda enam kasutada Euroopa sotsiaalfondi vahendeid, investeeringuteks oma inimestesse ja sotsiaalsesse sidususse. Leedu on Eestist kaugel ees ka Euroopa põllumajanduse garantiifondi (EAGF) ja maaelu arengufondi (EAFRD) raha kasutamisel. Kindlasti tasub Eestil järgmisel rakendusperioodil nende fondidega senisest enam tegeleda. Samuti tuleb eraldi Ida-Virumaal hoogsalt jätkata õiglase ülemineku fondi (JTF) territoriaalse kavaga.

Harjumaa on kaugel ees

Praeguse perioodi 2021–2027 rakenduskava nendib Eesti kohta: "Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. SKP (PPP) oli 2019. aastal üle EL-i keskmise taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120 protsenti EL-i keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76 protsenti), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32–56 protsendini."

Samuti seisab rakenduskavas: "Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted EL-is 19. kohal." Seetõttu peaks riik töösse rakendama abimeetmed VKE-de konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevuste vähendamiseks. Näitena olgu toodud kiire interneti kaablivõrgustiku väljaehitamine maapiirkondades ning digipädevuse ja digiteerimise juhtimise oskusteabe parandamine ettevõtjate seas.

Viimastel aastatel on teised maakonnad oma SKP-d suutnud kasvatada, kuid siiski domineerib Harjumaa jätkuvalt Eesti majanduses, andes üle 60 protsenti Eesti SKP-st. Statistikaameti 2022. aasta andmeil on väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta 62,4 protsenti EL-27 keskmisest. Valitsuste ülene arengukava "Eesti 2035" näeb 2035. aastaks ette eesmärgi 67 protsenti.

2024. aasta andmeil elab väljaspool Harju- ja Tartumaad 41 protsenti Eesti rahvastikust. See näitaja järjest väheneb, kahe aastaga umbes ühe protsendi võrra. Kindlasti vajavad ülejäänud Eesti maakonnad tegelikku regionaalpoliitikat ja sellega seotud ulatuslikke finantsmeetmeid, et luua tugevam tulevikuvaade kui üksnes hooajaline teenusemajandus suviseid väljasõite tegevatele linnainimestele.

Millised on teie ettepanekud ja rakenduskava nende elluviimiseks, peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi?