Ärapanemiseta ja ärilauseteta aastapäevakõne

Avaldatud 24.02.2023 ajalehes Eesti Päevaleht: https://epl.delfi.ee/artikkel/120148494/eero-raun-karis-on-meie-esimene-riigipea-kes-kannab-endas-louna-eesti-vaimsust-ta-tajub-aaremaastumise-riske-tallinlastest-paremini

Riigipeade hulgas pole poosetamine enam moes. Tugevaim trendilooja on selles osas muidugi sõja ajaks ülikonnast loobunud Zelenski. Soomlaste Niinistö populaarsuse taga on kuvand, et ta teeb tööd, mitte egotrippi. Joe Biden loobus oma Kiievi kõnes kindlasti teadlikult võimalusest pöörduda Reagani kombel kõlava hüüdlausega (“Tear down this wall!”) Kremli poole, kus praegu pesitseb eelnevalt nimetatute vastand – Sauronit mängiv kraade, kes ilma tuumakohvrita sarnaneks pigem Guglunkile.

Eesti president Karis sobitub oivaliselt läänelikku härrasmeeste seltskonda. Talle on omane korrektsus nii välimuses kui väljendusviisis, ent ühtlasi ka oskus hoiduda välise külje liigsest rõhutamisest. Korvpalližargoonis: ta on võtmemängija, kes näeb hästi kogu platsil toimuvat, ei soleeri, vaid annab õigel ajal sööte ja toob tulemuse ära. Ta teenib oma riiki, mitte ei valitse seda.

Samasugune oli ka tema aastapäevakõne. Selles sisaldus küll metafoore, kuid polnud Lennart Merile omaseid maagilisi „ärilauseid“ (inglise keeles soundbite), mille olulisust teavad kõik Eesti kõnekirjutajad. Karise stiil ja keel on lihtsam – tabavalt otsekohene, kuid mitte ärapanevalt lajatav. Haritud, kuid mitte haritusega peenutsev. Oma aastapäevakõnedes ei püüa ta hõlmata kõiki Eesti elu valdkondi ega pakkuda sõnumeid laadis „igaühele midagi“, vaid valib välja mõne teema, mis tema hinnangul on hetkel pakilisem.

Seekordses asises kõnes tsiteeris president klassikuist Tammsaaret ja Lotmani, kaasaegsetest Polütehnikumi õpetajat, Ukraina abistajat ja ettevõtlusjuhti. Ajavaimu tabav valik. Esiletõstu väärisid energeetika ja vaimse tervise vastupidavuse teema, samuti riigivõimu liigsed püsikulud, kultuuri ja õpetajate väärtustamine. Esmakordselt Eesti ajaloos on meie riigi sünnipäeval külas korraga Euroopa Liidu ja NATO kõrgeim juht – ent Karis ei keskendunud enda kõnes neile, vaid kahekõnele oma rahvaga.

Karis on meie esimene riigipea, kes kannab endas Lõuna-Eesti vaimsust. Ta kõneleb küll põhja-eestilikus kirjakeeles, kuid väljendub tõetundmist väärtustava tasakaaluka tartlase kombel, kes tajub muuhulgas ääremaastumise ja vaimse võsastumise riske tallinlastest paremini.

Nii, nagu peaminister Kallas päev varem Tartus, rääkis ka president Karis Ukrainast, Vene ohust ja vabadusest ning kutsus üles Riigikogu valima. Mõlemad esitasid oma kõne enesekindlalt, asjalikul moel ja sooja tooniga. Kui Kaja Kallase kõne lõppes tagasivaatava tänuavaldusega lõppevale ametiajale, siis Alar Karise lõpusõnum „kõik koos“ innustab Eestit edaspidi terviklikumalt toimima. Sest, nagu president ütles, proovikividest tulvil tõtlik aeg on tagasi.